Välistudengid pakuvad tööturule leevendust

Väljapoolt Euroopa Liitu oskustööjõu sissetoomise vajadusest räägitakse Eesti äriringkondades pidevalt. Sageli peetakse takistuseks bürokraatiat ning välistöötaja eluolu sisseseadmiseks ja kohanemiseks kuluvat aega. Välisüliõpilaste puhul on aga ülikoolid koos inimese endaga juba enamiku ära teinud: ülikooliõppesse kvalifitseeruvatel noortel on läbitud Eestisse pääsemise formaalsuste kadalipp, välismaalane saab kõrgetasemelist haridust, ta on juba meil siin kohal ja elab sisse ühiskonda.

Tahavad tööle. 2014. aasta sügisel läbiviidud ülemaailmses välistudengite uuringus iGraduate peeti kõige olulisemaks kriteeriumiks õppeasutuse valikul ülikooli mainet, kuid sellele järgnes kohe diplomi hinnatus rahvusvahelisel tööturul. Suurimaks põhjuseks õppimisriigist lahkumisel oligi sobiva erialase töö puudumine – seda nii Eestis kui ka mujal Euroopas õppivate välistudengite seas.Välistudengite seas on menukad karjäärikeskuse nõuandetunnid nii töökohtade kui ka praktikavõimaluste leidmiseks ning karjäärimessid, aktiivselt otsitakse töötamisvõimalusi töövahendusportaalidest.60% TTÜ välistudengitest õpib enda väitel eesti keelt, kuid enamasti ei tähenda see süsteemset keeleõpet. Vabaainena on eesti keel ka täna TTÜ õppekavades valdavalt olemas, kuid see ei ole piisav, et viia eesti keele õpet nullist alustav inimene siinsel tööturul osalemiseks vajaliku keeleoskuseni. Tasuta keeleõpet ei suuda ülikool välistudengitele pakkuda ning lisatasu eest õppijaid liiga palju täna ei ole. Seetõttu võiks välistudengitele kohustuslik tasuta eesti keele õpe olla üks võtmefaktoritest, mis võimaldaks riigi ja ettevõtjate koostöös vajalikke talente Eesti tööjõuturule juurde tuua.

Neid on palju. Viimase kümne aastaga on Eesti kõrgkoolides õppivate välismaalaste arv kasvanud ligi 3,5 korda. Loomulikult ei kompenseeri välisüliõpilased meie enda noorte osakaalu vähenemist rahvastikust ning ega see ei olegi eesmärk. Siiski võib siin ülikooli lõpetanud välismaalaste töölevõtmine anda hingamisruumi nii mõnelegi tööjõupuuduses sektorile. Liiatigi lubab seadus Eesti kõrgkooli lõpetanud välismaalasi värvata samadel tingimustel kui kohalikke lõpetajaid.